Liiapeksi-Aegviidu matkarada (32-40km)

Mul on juba viimased kaks aastat olnud mõttes, et oleks super äge kui kunagi tuleks aeg kui matkaks tervet Eestit läbiva (375km) matkaraja läbi. No ikka ühe pika matkana, mitte lõikude kaupa. Ma usun, et see aeg tuleb (kunagi), selleks peaks pika puhkuse planeerima :-D, seni aga tegeleme väikeste lõikude läbimisega. Kuna me aga varem pole suure seljakoti ja terve varustusega pikki matku teinud, siis esialgu otsustasime Rolandiga, et teeme soojenduseks Liiapeksi-Aegviidu matkaraja läbi. Raja pikkuse kohta leian erinevaid andmeid, RMK kodukal on märgitud 32 km, puhkaeestis 36km, kuid me tegime paar ekslemis-avastus ringi ning meie raja pikkuseks tuli umbes 38-40 km.
Juba teist suve plaanisin osta matkakotti, nüüd siis lõpuks see ka juhtus :-), Vaude  asymmetric w 48+8. Kuna Rolandil pole spetsiaalset matkakotti, siis enamuse varustuse pakkisin enda selga, telk, magamislebod, enda magamiskott, osa varustust ja toidukraam. Rolandi kanda jäi enamus toiduvärki ja enda asjad.

IMG_1064

Tallinna bussijaamast loksusime tipptunnil peatusesse nimega Loksa tee. Sõit sinna kestis umbes 40 minutit ning matkarada algabki praktiliselt sealt samast.

Meie matkavarustus on tegelikult väga mitte käimisretke sõbralik. Telk on natuke liiga raske, mõeldud rattamatkaks (võinoh tegelikult meil hetkel isiklikku telki polegi, see on laenatud), magamiskotid on suured ja rasked, mõeldud pigem autoga kämpimiseks, ja madratsid on õhukesed ja ei hoia sooja. Päev enne minekut ostsin väikese priimuse ja kastruli, et sooja süüa saaks teha, olenemata asukohast.
Koti raskuseks tuli umbes 13kg, annab siiani kergelt tunda :-). Mul pole korralikke jalanõusidki, kuid õnneks sellise pikkusega matk neid ka väga ei nõua (vähemalt ma sain hästi hakkama oma Keeni ketsidega).

IMG_1065

IMG_1071
IMG_1078

Esimesed kilomeetrid kulgesid kruusateel ja olid sellepärast üsna igavad. Päike oli ka just välja tulnud ja küttis mõnusalt. Varsti viis tee metsade vahele, kuhu autoga enam ligi ei pääse. Metsaalused on seal paksult mustikaid täis, isegi mõned murakad on sekka ära eksinud. Seejärel hakkasid tulema mõnusad RMK platsid, suured ja korralikud grillimiskohad koos laudade/pingiga ja mõnes isegi katus peakohal :), see koht on Järvi järvestik.

Jõudsime omadega Kõnnu Suursoosse ehk Suru rabasse. Üks ilusamaid rabasid, kus ma kunagi käinud olen. Laudteed jagub 2.5-ks kilomeetriks, lisaks veel ohtralt laukaid, mustikaid, linde ja putukaid. Seal täitsime ka oma tühjaks joodud pudelid laukaveega.

IMG_1104

IMG_1088
IMG_1089

IMG_1090

Suru rabas on pisike vaatetorn, kust avaneb säänne vaade:

IMG_1091
IMG_1094

Peale sood läheb tee edasi Kõrvemaa paksude metsade vahel koos tõusude ja langustega, mis viib  Paukjärve juurde. Seal ootas meid taaskord vaatetorn, seekord juba võimsam :-). Ühelt poolt on vaade Paukjärvele ning teiselt poolt Suursoole.

IMG_0383-1

IMG_1096

IMG_0377

Olid ka mõned üsna suured tõusud/langused. 13kg kotida on päris huvitav järsakutest alla kakerdada.
Ööbima jäime Väinjärve juurde. Seal on kohe järve kõrval kaks RMK platsi. Jõudsime sinna umbes kaheksa ajal õhtul (matka alustasime 16.00). Keegi tore matkaline oli lõkke kõrvale kahest toikast ja nöörist pesukuivatuseks koha meisterdanud. Märjad sokid kuivasid lõkkesuitsus paari tunniga ära :-). Õnnistasime priimuse sisse ja tegime, praekartulit koos tomatikastmes ubadega. Roland tegi mõnusa suure lõkke ning kui kõhud täis, siis istusime lõkke ääres ja jõime piparmünditeed. Läksime päris vara magama, sest jalad andsid lõpuks endast märku ja väsimus oli suur. Uni ei olnud eriti hea, äärmiselt kõva oli magada, külili ei saanud üldse olla, siis jäi pea põhimõtteliselt õhku :-D. Patjadeks võtsime riideid, kuid suurem asi polnud. Nüüd on mõttes täispuhutav matkapadi soetada.
IMG_1099
IMG_1101
IMG_1102
IMG_1105
IMG_1107
IMG_1110
IMG_0386
Äratus oli juba kella seitsme aeg, kuna pidime võimalikult vara Tallinnasse tagasi saama, et õhtul Pärnu-Jaagupisse sõita.
Hommik oli veidi jahe, ilm oli pilves ja tuuline, järve kohal oli udu. Ostsin meile kaks pakisuppi, et hommikul oleks hea midagi sooja juua/süüa, kuid niipea kui ma Rolandile ta sooja supi ulatasin läks midagi vähe viltu ja praktiliselt kogu ta supp kukkus talle peale     :-D. Kaks lusikatäit võib-olla jäi alles. Sel korral pidi ta leppima konservi võileivaga.
Vesi oli hommikul niii soe, et oleks tahtnud ujuma minna, kuid rätikut polnud kaasas :-(.
IMG_1112
IMG_1128
IMG_1115
Sealt ööbimiskohast edasi oli raja märgistus natuke segane. Ei leidnud enam oma punaseid täppe puudelt, ekslesime siia ja sinna, lõpuks vaatasime gps-ilt ja läksime mööda kollaselt tähistatud rada. Metsavahelt jõudis tee Jussi nõmmeni. Jussi nõmm on Eestis ainulaadne looduskooslus, mis on tekkinud Nõukogude Armee tegevusest tingitud korduvate põlengute tagajärjel. Kuidagi masendav oli see loodus seal minu jaoks. Päike oli ka peidus ja see nõmm oli nii sünge.
IMG_1116
IMG_1117
IMG_1119
IMG_0393
Lõpuks tulid ka tuttavad rajamärgistused. Mõnes kohas oli nii soine ja vesine, et kuiva jalaga ei saa ei ümber ega üle. Näiteks selline koht:
IMG_0391
Loigu kõrval on väga soine ja täiesti metsa seest minnes oli veel rohkem soisem. Mina võtsin jalanõud ära ja solberdasin loigust paljajalu läbi, vesi kõvasti üle pahkluu. Roland läks kusagilt kõrvalt ning sai korralikult jalad märjaks.
Varsti kulges tee taas paksude metsade vahel, lõpuks jõudsime Kõrvemaa terviseradadeni, kus hakkas vastu tulema jalgrattureid ja teisi matkaselle. Tuli mõte, et läheks Kõrvemaa matka- ja suusakeskusesse, äkki saab sealt sõbra autole ja siis otse Pärnu-Jaagupisse, kuid kõik ei läinud päris nii :-D. Sinna jõudes saime teada, et siiski peame rongiga Tallinna tagasi minema, kuid me olime juba ammu ammu sellest kohast ära pööranud, mis Aegviitu läks. Seega oli meil veel umbes 5.5km jala kõmpida ning seekord mööda maanteed. See oli matka kõige piinarikkam osa, kuna päike oli pilve tagant välja tulnud, õlad ja sääred lõid tuld ning maanteeääres oli nii mürane ja ohtlik käia. Terve tee oli näpp püsti, et ehk keegi võtab peale ja viskab meid ära, ainult 5 km ju, kuid ei midagi   :-D. Ilmselt meie väsinud ja räsitud olek ja minu suur kott hirmutas inimesed ära.
Aegviitu jõudsime natuke enne kolme, rong läks 15.09. Ilm muutus seal üsna tormiseks ja kui rongi saime, hakkas vihma kallama. Niiet kõik oli just täpselt õigesti ajastatud :).
Järgmine kord uued jutud!
IMG_1121
IMG_1125
IMG_1126
Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s