Nägemist Malaisia, tere Saksamaa!

Meie kolmanda päeva hommikul tahtis Roland meid viia sööma kohalikule kuulsale turule. See koht pidavat nii populaarne olema, et inimesed on seal juba kell 5 hommikul. Kui me seal tiiru ära käisime, siis ainuke asi mida ma mõelda sain, et ma tahan sealt ära. Ma ei suuda kirjeldada seda õhkkonda, räiget räpasust ja haisu mis seal valitses. Tühi kõht kadus viie minutiga ning sama kiiresti võtsime suuna sealt minema. Pilt turu sissekäigust. Image Suundusime kohta nimega lot10, see on üli suur kaubanduskeskus mille keldrikorrus on erinevaid toidukohti täis. Rääkisin juba ammu Rolandile, et ma ei lahku Malaisiast enne, kui ma pole konna proovinud. Ja nii oligi meie hommikusöögiks konnapada tšilliga, mida serveeriti riisipudruga. Kui see pada meile lauda toodi, siis konn alles kees pajas. Liha oli maitsev, hõrk ja pehme, kuid nagu arvata võis siis konte oli suht palju. Image Malaisia kohalikud küpsetised Image Hiljem võtsime suuna Heritage parki, mis siis on lihtsalt hiigelsuur park täis ilusaid puid ja taimi ning huvitavaid linde. Image Image Image Image Peale Heritage otsustasime külastada Little Indiat. Nagu nimigi ütleb, siis on seal kõik vägagi Indiapärane. Image Image Image Tänavad on täis pisikesi poode, mis pakuvad India stiilis asju ning India muusika täidab terve linnajao. Nad valmistavad seal ise tänavatel krüsanteemidest suuri ja uhkeid lillekaunistusi, õhk on seal ilmselt tänu sellele koguaeg mõnusalt magus. Image Linnas üheks transpordi vahendiks on monorail. Mugav, kiire ja lihtne. Ummikuid pole ning alati õigel ajal õiges kohas. See on siis rong mis sõidab nö taevas. Rongi tee jookseb maapinnast ikka üsna kõrgel, kohati hakkab isegi hirmus, sest kui kurvis kallutab rong eriti vastikult. Image Maitsev õhtusöök food courtis Image Ning jalutuskäik enne hotelli jõudmist ühel kuulsamal Kuala Lumpuri toidutänaval nimega Jalan Alor. Liikuda on seal pea võimatu, sest lisaks inimmassidele liiguvad seal ka autod. Teeääred on toiduputkasi täis, teenindajad topivad sulle igal nurgal oma menüüd näkku(sõna otseses mõttes) ja üritavad sööma meelitada. Välimuselt meenutab see veidi China Towni, kuid Jalan Aloris on ainult toit. Image Ostsime 2 õuna ja läksime õhtu eel hotelli tagasi. Kuna järgmine hommik oligi meie viimane päev Malaisias, ning meie lennuk läks alles südaööl, siis lubati meil check outi teha kell 3 päeval. Otsustasime et sööme oma viimase kohaliku toidu seal samal Jalan Aloris. Hommikul oli seda kohta raske ära tunda, kõik oli rahulik ja vaikne ning kõigest paar söögikohta oli avatud. Meie viimane kohalik toit. Kana, kuivatatud kala, need pikad saia moodi asjad on Yau Tiao, kuulus Hiina praetud saia pulk.

Image

Jalutasime veel viimast korda mööda Kuala Lumpuri tänavaid ja sõitsime bussiga lennujaama. Lend läks 23.59 ning lennujaamas olime me kuskil 6 paiku, niiet ootamist ja passimist jagus päris mitmeks tunniks. Lend Frankfurti kestis 12 tundi ja nüüd me olemegi siin, täpsemalt oma hotelli fuajees ja ootame, et kell saaks kaks, sest enne ei saa check in’i teha. Ilm on jahe, mingi 15 kraadi ning sajab. Kuid üle 8 kuu on Euroopas taaskord suur rõõm olla. Valgeid inimesi on nii palju, rahatäht on tuttav, Eesti on vaid kiviviske kaugusel. See reisimine on kuidagi nii ära väsitanud, eriti on meil mõlemil kopp ees Aasia kultuurist. Saime me seda juba hea koguse Singapuris ning ka Austraalias ja siis lisaks veel Malaisia. Eesti igatsus on nii meeletult suur ning reisile ei pea lähi ajal enam uuesti minema vist. 🙂

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s