Neetud Durian ehk 3. päev Singapuris

R: Kuna eelmises postituses sai Singapuri uhkemale poolele pühendutud ning täna oli meil võrdlemisi rahulik päev, siis tutvustan natuke meie hotelli piirkonda Geylang-i. Vist sai juba mainitud, kui kohutavalt siin piirkonnas haiseb. Tänava peal on võimatu olla, see lehk.. kust see tuleb? Prügikastides olevad puuviljad, mereandide jäänused+see soojus ja niiskus teeb oma töö? Ei saa aru.. igatahes see lõhn on igal pool samasugune ja väga spetsiifiline. Kui meie hotelli uksest välja astuda, siis vaade paremale on selline:
image

Ja vasakule selline:

Kõnniteed on Geylangis enamasti kas söögikohtade laudadega hõivatud:

Või siis jookseb kõnnitee läbi poeriiulite:

image

Söögikohad ja poed on siin majadest tänava peale kuidagi välja voolanud, külmikud on enamasti väljas kõnnitee peal. Kui tahad osta külma jooki, võtad sealt külmikust ja jalutad poodi sisse maksma. Jalakäijana on üsna keeruline liigelda. Kui söögikoha laudade vahelt läbi kõnnid, sest mujalt lihtsalt ei saa, siis astuvad kohe teenindajad menüüdega ette ja küsivad “Laud kahele jah?”

image

Ja kontrastiks, mõni km kesklinna poole minna, siis on tänavad sellised:

image

Liigume me linnas ringi MRT-ga, rongiga mis sõidab kohati maa all ja siis jälle spetsiaalsetel nende jaoks tehtud tänavate kohal olevatel sildadel, tänu millele on maru mõnus nendega liigelda. Keegi ees ei ole ja peatuma peabki ainult peatustes. Rongid on pikemad kui Tallinn-Tartu rong ja neid käib iga mõne minuti tagant, kuid rahvast on nad alati täis.

image

Käisime täna Hiina pargis, Jaapani pargis ja Hiinalinnas.

image

image

image

image

image

Tagasi Geylangi jõudes läksime turule, et miskit puuvilja osta. Siin müüakse massiliselt mingit imelikku ogalist puuvilja, aga me polnud siiamaani julgenud osta seda. Kallis kah teine – 5$ tükk.

image

Saime teada, et selle nimi on Durian. Võtsime julguse kokku ja ostsime selle siis ära, et kui seda siin nii massiliselt müüakse, siis see ju peab söödav olema. Kui tuppa jõudsime ja ma kilekoti koos Durianiga meie ninade alt läbi põrandale tõstsin, siis jäime Merkaga üksteisele ehmatunult otsa vaatama nagu oleks tonti näinud. Põhjuseks oli tuttav lehk tänavatelt, mis meie tuppa polnud varem küündinud, kuid nüüd kilekotti liigutades äkitselt mõlemale ninna lõi. See siis ongi see hais! Läksime ruttu toast sellega välja ja üritasime koridoris seda sööma hakata, et ehk süüa ikka kõlbab. Seda on sisu on ausalt öeldes raske kirjeldada. See oli nagu mädanenud sibulate mehu segatud meloniga vms. Googeldage seda puuvilja ja leiate palju mahlakaid kirjeldusi. Igatahes me ei raatsinud seda ära visata, seega viisin ta korrus allpoole koridori aknalaua peale ja kirjutasin suure kirja juurde TAKE IT FREE!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s